Üldisemas plaanis on jahikatsete eesmärk välja selgitada jahipidamiseks ja aretustöö tarbeks kõlbulikud koerad ehk testida nende instinkte. Süvitsi vaadates, aga annab jahikatse võimaluse välja selgitada erinevate jahipidamise viisideks just kõige sobilikumad koerad. Jahikoeri on mitmeid liike – linnukoerad, verekoerad, suuruluki jahtimiseks mõeldud koerad, urukoerad jne. Vastavalt liigile on erinevad ka jahikatsed.
Jahindus, kui mitmepalgeline harrastus, ei ole ainult hobi või lõbu. Jahipidamine on muutunud eetilisemaks, keskkonnasõbralikumaks ja looduslähedasemaks kui kunagi varem. Ulukite majandamine ja neile jahipidamine pole sugugi ainuüksi käputäie jahimeeste erahuvi, see on kujunenud oluliseks sotsiaalseks probleemiks. Kõrge jahimajanduse ja jahikultuuriga saab riik jahipidamisest suuremat tulu, kui seda saavad üksikud jahimehed. Ulukeid on teadlikult majandatud läbi pikkade aastakümnete. Vastavalt sellele on välja töötatud lubatud asustustiheduse piirnormid ja kehtestatud ulukite arvu ülempiirid looma liigiti. Mängus on keskkonnakaitse põhimõtted, jahipidamise eetika jne. Seega kokkuvõtvalt võib öelda, et jahitreeningud ja -katsed on alus jahikoeraga jahi pidamisel.
Lisaks peavad sooritama töökatse tõud, kellelt vastavalt Eesti Kennelliidu Tšempiontiitlite statuudile nõutakse EST CH (Eesti tšempion tiitel) kinnitamiseks positiivset katse tulemust. Vastavalt tõugude jaotusele on vajalik saavutada vähemalt miinimumtulemus järgmiselt:
UrgR või UrgT-R või UrgT-M III järk; VJ II järk:
taks, lühikarvaline (148)
taks, pikakarvaline (148)
taks, karmikarvaline (148)
UrgR või UrgT-R või UrgT-M III järk; VJ III järk.
kääbustaks, lühikarvaline (148)
kääbustaks, pikakarvaline (148)
kääbustaks, karmikarvaline (148)
küülikutaks, lühikarvaline (148)
küülikutaks, pikakarvaline (148)
küülikutaks, karmikarvaline (148)
UrgR – Urukoerte jahiomaduste kindlakstegemine rebase (ja mägra) leidmisel looduslikes urgudes
UrgT-R; UrgT-M – Urukoerte jahikatse tehisurgudes
VJ – Jahikoerte jahiomaduste kindlakstegemine kunstlikku verejälge mööda.
ARTIKLI AUTOR: ILONA ALLA