PÄRITOLU:
KASUTUS:
F.C.I. KLASSIFIKATSIOON:
SAKSAMAA
Jahikoer maa peal ja all
Töökatsetega
LÜHIKENE AJALOOLINE ÜLEVAADE:
Taks, ka taksikoeraks või mägrikuks kutsutud, on tuntud juba keskajast. Brakkidest aretati edasi sellised koerad, kes olid eriti sobivad maa-aluseks jahiks. Niisugustest madalajalgsetest koertest kujunesvälja taks, kes on tuntud kui üks kõige mitmekülgsem jahikoeratõug. Ta näitab suurepäraseid tulemusi ka maapealsetes katsetes, nii ajujahil, üles ajamisel kui ka verejäljes. Vanim takside aretusühing on Deutsche Teckelklub 1888 eV. Takse on aastakümnete jooksul aretatud kolmes erinevas suuruses (taks, kääbustaks, küülikutaks) ja kolmes erinevas karvatüübis (lühikarvaline, karmikarvaline ja pikakarvaline).
ÜLDMULJE:
Madalajalgne, lühikestel jalgadel pika, kuid kompaktse kehakujuga, väga lihaseline, uljalt väljakutsuva peahoiakuga ja tähelepaneliku ilmega. Välimikus avaldub sugupooletüüp. Pika kerega võrreldes lühikestest jalgadest hoolimata on väga liikuv ja väle.
OLULISED PROPORTSIOONID:
Turjakõrgusest umbes ühe kolmandiku pikkuste jalgade korral, peaks ka kerepikkus olema turjakõrgusega harmoonias, umbes 1 suhtes 1,7 kuni 1,8-le.
KÄITUMINE/ ISELOOM:
Olemuselt sõbralik, mitte mingil juhul pelglik ega agressiivne. Ontasakaalustatud temperamendiga. Hasartne, visa, terava haistmisega ja väle jahikoer.
| PEA: | Piklik, nii pealt- kui külgvaates ühtlaselt ninapeegli suunas ahenev, samas mitte terav. Kulmukaared on selgelt väljendunud. Nina kõhr ja koonuselg on pikad ning kitsad. |
| PEAPIIRKOND: | |
| Kolju: | Üsna lame, sujuvalt veidi kumeraks ninaseljaks üleminev. |
| Üleminek laubalt koonule: | Ainult vaevumärgatav. |
| NÄOPIIRKOND: | |
| Ninapeegel: | Hästi arenenud |
| Koon: | Pikk, piisava laiusega ja jõuline. Kaugele ulatuv ja kuni silmade tasemeni avanev. |
| Lõuad ja hambad: | Tugevad ja hästiarenenud lõuad. Käärhambumus, korrapärane ja täielikult sulguv. Ideaalne on täiskomplektne 42 hambaga hambavalem, tugevate, omavahel täpselt haakuvate kihvadega. |
| Mokad: | Tihkelt liibuvad, alalõuga tihedalt katvad. |
| Silmad: | Keskmise suurusega, ovaalsed, hästi laia asetusega, selge, energilise ja samas sõbraliku ilmega, mitte teravapilgulised. Värvilt säravast tume punakaspruunist kuni mustjas pruunini igas värvuses koertel. Laigulistel koertel on klaas-, kala- või pärlsilmad, need on ebasoovitavad, kuigi lubatud. |
| Kõrvad: | Kõrgele, mitte aga liiga ette kinnitunud, piisava, kuid mitte ülemäärase pikkusega, ümaraservalised, liikuvad, eesmise servaga põskedele liibuvad. |
| KAEL: | Piisava pikkusega, lihaseline; nahk kaelal tihedalt liibuv; kergelt kaarduv kuklajoon, kannab pead vabalt ja rühikalt. |
| KERE: | |
| Ülajoon: | Kulgeb harmooniliselt kuklast kuni kergelt laskuva laudjani. |
| Turi: | Selgelt väljendunud. |
| Selg: | Kõrgest turjast alates kulgeb piki rinnakulülisid edasi sirgelt või veidi tahasuunas laskuvalt. Tugev ja hästi lihaseline. |
| Nimme(lanne): | Lihaseline, piisava pikkusega. |
| Laudjas: | Lai ja piisava pikkusega, veidilaskuv. |
| Rindkere: | Rinnakuluu on hästi väljendunud ja nii selgelt etteulatuv, et selle mõlemale küljele moodustuvad kerged süvendid. Rinnakorv on eestvaates ovaalne, pealt- ja külgvaates väga ruumikas, kaugele taha ulatuvate roietega, võimaldamaks südame ja kopsude täielikku väljaarengut. Abaluu ja õlavarreluu õige pikkuse ning nurkade korral varjab esijäse külgvaates rinnajoone sügavaima punkti. |
| Alajoon ja kõht: | Veidi tõusev. |
| SABA: | Mitte liiga kõrge asetusega, seljajoone pikendusena kantud. Saba viimase kolmandiku osas on lubatud vaevumärgatav kaardumine. |
| ESIJÄSEMED: | |
| Üldine: | Tugevate lihastega, heade nurkadega; eestvaates kuivad, sirge seisuga esijalad on tugevaluulised ja otse ette suunatud käppadega. |
| Õlad: | Plastiliste lihasega. Pikk, tahasuunas kaldu abaluuliibub tihedalt rindkerele. |
| Õlavarred: | Abaluudegasama pikad ja asetsevad nendega ligikaudu täisnurga all, tugevaluulised ja hästi lihaselised, liibuvad roietele, kuid on vabad ja liikuvad. |
| Küünarnukid: | Mitte sisse- ega väljapöördunud. |
| Küünarvarred: | Lühikesed, siiski nii pikad, et koera rinnakorvi alumise osa ja maapinna vahemoodustab umbes ühe kolmandiku turjakõrgusest. Võimalikult sirged. |
| Randmeliigesed: | Randmeliigesed asetsevad teineteisele veidi lähemal kui õlaliigesed. |
| Kämblad: | Külgvaates ei tohi kämblad olla püstised ega ka ettesuunas läbivajunud. |
| Esikäpad: | Varbad on tihedalt kooshoidvad, hästi kumerad, tugevate, vastupidavate, hästi polsterdatud padjanditega ja lühikeste, tugevate küüntega. Viies varvas, millel küll funktsioon puudub, ei tohi olla eemaldatud. |
| TAGAJÄSEMED: | |
| Üldine: | Hästi lihaselised, esijäsemetega sobivas proportsioonis. Põlve- ja kannaliigesed on hästi nurgitunud, tagajalad paralleelsed, mitte kitsa ega laia asetusega. |
| Reied: | Peavad olema hea pikkusega ja tugevalt lihastunud. |
| Põlveliigesed: | Laiad ja tugevad silmatorkavate nurkadega. |
| Sääred: | Lühikesed, reitega ligikaudu täisnurga all asetsevad, hästi lihaselised. |
| Kannaliigesed: | Tugevalt soonelised ja kuivad. |
| Pöiad: | Suhteliselt pikad, sääre suhtes liikuvad ja veidi ettepoole kaldus. |
| Tagakäpad: | Neli tihedalt kooshoidvat, hästi kumerdunud varvast. Toetuvad täielikult tugevatele padjanditele. |
LIIKUMINE: Liikumine peab olema maadhaarav, sujuv ja hoogne, pika, maapinnalähedase esisammuga, tugeva tõukega ja mõjuma kergelt vetruvanaseljajoones. Saba peab seejuures veidi laskudes jälgima harmoonilist seljajoone pikendust. Esi- ja tagajalad liiguvad paralleelselt.
NAHK: Tihedalt liibuv.
KARVKATE:
| SUURUS | RINNAÜMBERMÕÕT | KEHAKAAL |
|---|---|---|
| STANDARD TAKS | ÜLE 35CM | KUNI 9 KG |
| KÄÄBUSTAKS | ÜLE 30CM – 35 CM EMASTEL ÜLE 32CM – 37 CM ISASTEL | VANUSES VÄHEMALT 15 KUUD |
| KÜÜLIKUTAKS | KUNI 30 CM EMASTEL KUNI 32 CM ISASTEL | VANUSES VÄHEMALT 15 KUUD |
VEAD:
Kõiki kõrvalekaldeid eeltoodust tuleb lugeda vigadeks, mille aste sõltub otseselt kõrvalekalde ulatusest ja selle mõjust koera tervisele ja heaolule.
HAMBAD: Kolmandad purihambad (M3) jäävad hindamisel tähelepanuta.
Kahe esimese eespurihamba (PM1) puudumist ei hinnata veaks.
Viga on ühe teise eespurihamba (PM2) puudumine, kui peale M3 rohkem ühtegi hammast ei puudu, niisamuti ka kõrvalekalle korrektselt sulguvast käärhambumusest.
RASKED VEAD:
KARVKATTE VEAD:
Lühikarvaline taks:
- Liiga peen, õhuke karv; karvutud alad kõrvadel (nahkkõrvad), muud karvutud alad.
- Liiga jäme, pikk karv.
- Harjassaba.
- Osaliselt või kogu pikkuses karvutu saba.
- Must värvus ilma roostepruunide märkideta (piirdeta).
Karmikarvaline taks:
- Pehme karv, nii lühike kui pikk.
- Pikk, erinevas suunas kerest eemaleturritav karv.
- Lokiline või laines karv.
- Pehme karv peas.
- Vimpelsaba.
- Puuduv habe.
- Puuduv alusvill.
- Lühikarvalisus.
Pikakarvaline taks:
- Kogu kerel ühepikkune karv.
- Laineline või sakris karv.
- Sabavimpli puudumine.
- Kõrvadel üleulatuva karva puudumine.
- Lühikarvalisus
- Selgelt lahknev karv seljal.
- Liiga pikk karv varvaste vahel.
DISKVALIFITSEERIVAD VEAD
- Väga arglik või agressiivne käitumine.
- Iga koer, kellel on nähtavad füüsilised või käitumuislikud kõrvalekalded tuleb diskvalifitseerida.
- Üle-, ala- või malehambumus.
- Alumiste kihvade väärasendid.
- Ühe või enama kihva või ühe või enama lõikehamba puudumine, välja arvatud ülalnimetatud kaks PM1 või üks PM2 ja arvestamata M3.
- Alaarenenud rind.
- Igasugused sabavead.
- Väga lõdvad õlad.
- Läbivajunud randmed.
- Must värvus ilma piirdeta; valge värv piirdega või ilma.
- Kõik teised värvuste all nimetamata värvused.
MÄRKUS:
Isastel peab olema kaks nähtavalt normaalselt arenenud ja täielikult munandikotti laskunud munandit.
Aretuses tuleb kasutada ainult funktsionaalselt ja kliiniliselt terveid tõutüübile vastavaid koeri.
Tõlgitud FCI originaalstandardist Maret Kärdi poolt, parandused Kristin Kerem. Uus tõlge kinnitatud EKL juhatuses mai, 2019.